Kaks korda rabarberimoosi

Maru
16.06.2009
Foto: Siim Vahur

Sulge aken

Juuni on alustanud kuidagi valest jalast. Sellest, mis pannakse tavaliselt maha jaanipäeva paiku ning milles juba ette on kummik ümber joonistatud ja käes avatud vihmavari. Sirelid, mis vaevu nädal tagasi mu akna all täies ilus õide ning lõhnapilve mähkusid, on omandamas esimesi pruunikaid solvumismärke. Võõrasemad püüavad kangekaelselt oma päid raputada puhtaks piiskadest, mis neid vastu mulda suruvad ning naaberaia tulbipeenrad on kaotanud kõik oma kleidisiilud.

Rohelise erinevaid varjundeid on järjest vähem ning üha laiema pintsliga on tõmmatud üht ja sama, segamata tooni. Tunnen, et tahaks, et hakkaks müristama ning välk lööks taeva valgeks ja põrutaks sooja ilma õue tagasi. Et metsmaasika õied ei vettiks, vaid valmistuksid maasikaväljadeks ning õiteilu jaguks veidi pikemaks kui vaid mälestuse tarbeks.
 
Hallipalgesed vihmapäevad on möödunud üksteise järel nii nähtamatult, et ei teinud vahetki. Mõnel päeval lihtsalt oli vihm akna taga valjem ning mõtted keerlesid tihedama spiraalina ahjutule ning kaneelisaiade ümber. Esimene muutis niiske õhuga toa kiirelt hubaseks ning nii oli hoopis mõnusam kuulata vihmaorkestri taustapalu. Teiseni kahjuks ei jõudnud, sest moosimõtted tungisid tugevamini esile ja rabarberivirn külmikuriiulil muutis muidu valgustatud keskkonna kaunis hämaraks.
 
Ehk: minu selleaastased moosikeetmised on alanud rabarberiga. Suured puhmad aianurkades ning roosakasrohelised varred virnades turul. Hetkel erinevaid pikkusi, jämedusi ning sorte, ent peagi puitunud ning uute marjade ning ahvatlevate viljade saabudes unustusse vajunud. Eelmisel aastal hakkisin täpselt parasjagu rabarberit sügavkülma ning talvel tegin sellest kisselli. Mõnus oli. Tunda seda kevade ainukordset maitset, kui õues möllas lumine kaos. Ja mõned purgid panin täis rabarberimoosi vanilliga – mõnus kooslus, mille retsept on kahjuks siiani kuhugi paberipahna vahele kadunud. Seepärast tuli sel aastal moositegu uuesti ette võtta. Rabarberist ja kahel moel. Esimesel juhul vanillikupra ning nelja allesjäänud maasikaga ning teisel nektariinide ja kaneelikoorega. Viimase variandi lasin sauseguriga püreeks. Värvilt ehk mitte kõige ahvatlevam kooslus, ent maitselt ülimalt sametine.
 
Esimeseks moosiks hakkisin koorimata rabarberivarred parajateks juppideks ning panin oma pisikesse potti. Pisikesse seepärast, et valmistatavad moosikogused on pigem väikesed kui sellised, mis kataksid poole suguvõsa moosivarud. Pealegi, kui üht sorti moosi on liiga palju, tüdineb ju kiiresti ära. Maasika ja vaarika kohta see loomulikult ei käi. Vähemasti siin korteris.

Valasin pisut vett, et kuumusega tekiks intensiivsem aur, mis mõjuks ka rabarberikuhja ülemistesse kihtidesse. Kuumuse hoidsin üsna madala, sest kui keemine toimub suure mulliga, lõhub see tarbetult tükke. Ja tükid moosis mulle meeldivad. Eriti aga suured maasikad.
 
Kui rabarberid olid potis kokku vajunud ning mulisesid tasakesi, lisasin väiksemaks hakitud maasikad ja pikuti poolitatud vanillikupra. Lisaks heale maitsenüansile annavad maasikad ka ilusama tooni. Kui meil kasvatataks rohkem roosakoorelisi sorte, poleks ilmselt maasikat pelgalt värvi pärast sekka vaja. Maitse osas on aga teine lugu.

Keetsin moosikest ja korjasin seda vähest vahtu, mis tekkis. Lisasin moosisuhkru ning lasin veel mõnda aega podiseda. Panin puhtad purgid valmis ning pärast keetmiseks antud lisaaega villisin purgid täis.
 
Lõikasin turusaiast krõbeda koorega viile ning tõstsin kuhjaga moosi peale. Valasin piima klaasi ning nautisin hommikust moositegu. Ikka ülimalt mõnus lugu!

Kuna ninna kippusid nektariinide magusad lõhnad ning ühtegi koogiplaani polnud, otsustasin ka ülejäänud rabarberid moosiks teha. Koos nektariinidega. Ilmselt oleks olnud targem sel korral rabarberid ära koorida – nii oleks jäänud aprikoosi-oranž enam domineerima kui nüüd. Ent pole hullu ka praegu!

Ehk siis: hakkisin rabarberi ning puhastasin pestud nektariinid kividest ja  lõikasin sektoriteks. Valasin nad segamini potti, pistsin vahele kaneelikoored ning lisasin pisut vett. Lasin madalal kuumusel keema minna ning ootasin, kuni tekkis rohkelt vahtu. Korjasin vahu nii hoolsalt , kui oskasin. Seejärel kaalusin juurde moosisuhkru ning valasin potti. Vähesel määral juurde tekkinud vahu korjasin uuesti ära ning lasin moosil veidi podiseda.

Panin puhtad purgid valmis ning otsisin välja lehtri. Et tükilisi moose tuleb suve jooksul veel juurde, otsustasin selle sauseguriga püreeks lasta. Nii mõnus on talvel Aleksandri koogi vahele või jäätise peale valada! Ja selle moosisegu puhul ka näiteks lihale ahju maitseks kaasa niristada. Iseäranis mõnus lahendus linnuliha puhul.

Kiire pilk köögiriiulil fikseeris pool purki mandlilaaste. Röstisin need kuivalt kuumal pannil. Valasin moosi lehtri abil purkidesse ning jaotasin mandlisegu purkide vahel. Veidi aitasin mandlitel leida teed moosipurgisügavusse, segades õrnalt lusikaga. Kaanetasin kinni ning valmistasin ilusad sildid peale. Selle asemel, et sildid purgile liimida, otsustasin hoopis augurauaga augud teha ning seejärel värvilise paelaga moosipurgi külge siduda.
 
Õhtune magustoit oli seega hooleta – kellele moosisai ja kellele magus riisitoit.

Viimaseks keetsin pudruriisi vee rohke piima ja kaneelikoorega pehmeks ning lasin jahtuda. Vahustasin vahukoore suhkru ning mõne träpsu sidrunikoorega. Segasin kokku ning serveerisin niisama lihtsalt, kui asi on. Aga maitses taevalikult! Lihtsalt ja ausalt. Ilma igasuguste keerutuste ja vangerdusteta. Niristasin moosi, mis purki ei mahtunud, valgele kuhjale ning röstisin värskelt mandlilaaste peale. Mõnele võib see kõlada kui õudne lapsepõlvetoit, ent minule maitses see kui ammu unustatud roog, mida võiks tihedamini teha. Lihtne ja odav pealegi.

Mõnusaid moosikatsetusi soovides ja rohkem päikest vihmapäeva
Teie moekokk Maru

Rabarberimoos kolme maasika ja vanilliga
800 g rabarberit
0,5 dl vett
4 maasikat
1 vanillikupar
450 g moosisuhkrut

Rabarberimoos kuue nektariini ja kaneelikoorega
600 g rabarberit
400 g nektariine
1,5 dl vett
400 g moosisuhkrut
2 kaneelikoort

Vaata ka:
Maasikane rabarberipai
Ahjurabarber jäätisepalliga
Rabarberi tartalett
Kissell peene kreemiga