Nägu Juuksed Keha ja toitumine Ilusoovitus
Kollektsioon Stiilivihjed Staari stiil Disain Pildigaleriid
Foorum Kosmopoliitne Fitness Suhted Sotsiaalia
Arvustused Persoon Mitmesugust Maru köögis
Kätlin Mariann Keilit

Metsmaasika ja kama kosutus

Saada sõbrale Prindi Teade toimetajale

Maru
20.07.2009
Foto: Siim Vahur

Kalamajas õitsevad veel viimased jasmiinid oma ülimagusal kombel. Isegi minusuguse maiasmoka meelest veidi ülepakutud ja külluslikul moel. Ent nii õierikkalt pole ma aia kaht põõsast kordagi näinud. Linnaparkides säravad oma õrnas ja pea märkamatus õievahus pärnad.

Tundub, et sel aastal jõuab vihm kohale peale magusaimat õitsemisaega. Ikka alles siis, kui mesilased on saanud oma korjet rahulikult teha. Ristikuväljad tekivad nii kiiresti, et kui niitmismasin pole paar päeva toimetanud, muutuvad pargid ja teeservad pehmeteks ristikuvaibaväljadeks. Ja nad sumisevad samuti. Asfalt ja munakivid on linnatänavail päikesetulised ning pikalt ühel kohal tammuminegi muutub kiiresti justkui pliidil seismiseks. Jalad tulitavad ja bituumenist küllastunud õhk evib kõikjal. Segunedes jasmiini, pärna, valge ristiku ja meretuule lõhnaga.

Kõrvalaia hiigelmõõtu kirss on punaseid täppe täis ning esimesed aplad rästad on neid õhinal hävitamas. Just niipalju, kui jõuab kirsse juurde valmida, neid ka nahka pistetakse. Häälitsevad nad aga juba varavalgest alates kui puurist plehku pannud ilulinnud. Õhtuti pikeerivad piiritajad oma kriiskavail hüüdudel mööda taevakaart. Justkui tiriks ööloori järjest enam peale, kuni suveöö on une tulekuks pimehall. Aknad on lahti ja iga pisemgi õueheli jõuab tuppa. Mõnus! Taevalikult mõnus. Kui kohe peaks kärgatama äike ja taevas tumemustaks muutuma (nagu just juhtuski), on ikkagi olnud mõned päevad puhast paradiisi. Arutus koguses aedmaasikaid, esimesed peotäied vaarikaid, kuhjaga metsmaasikaid, beseesid, vahukoort ja purgist õngitsetud soolakurke. Lihtsalt taevalik. Nii lihtne, kättesaadav ja oma. Ja parasjagu ujumist ja päikeses viibimist. Mida veel oskaks suvelt soovida? Õnnetunne lainetab üle! Jah, ja seda isegi siis, kui hommikul on toas pilvevatisest vihmakardinast tingitult pime, villased sokid keset suve jalas ei tundugi kõige kohatum kombinatsioon ja teiste seas ka soov – ühel heal hetkel ahju tuli teha. Aknad on sellegi poolest pärani, "oo-kolm" poeb tuppa ja mõnus on olla. Vihmastki on hetkel veel rõõm, sest eile olin päikesekuum ja liivalõhnane.

Parimad ajad söömiseks on käes ja kõik muutub aina isuäratavamaks. Kukeseene hinnad kukuvad iga vihmasabina järel ning kõikvõimalikku rohelist kraami ajab peenardel lausa sellisel moel üle, et sõbranna niidab oma vanaema aias lehtsalatit küll vist vikatiga. Sõstrad on jõudsalt õiget tooni võtmas ja eelmisel sügisel mulda pandud küüslaugud rusikasuurusteks kangeteks kangelasteks kasvanud. Rääkimata niitudel õitsvatest vorstirohu puhmastest – õrnlillad aromaatsed õied. Milline võluv maitseaine! Kergelt magusad kartulimugulad, mida võib taldrikusse tõsta lausa seitse – on nad ju pisikesed ja armsad. Harvendatud porgandid ning turult leitud tumelillad moodsad isendid – tõeliselt sünged ning salapärased oma välimuselt, ent tegelikult klassikaliselt hea porgandi maitsega. Esimesed maitseainepurgid on täis talvevarusid: aed-leeskputke, salveid, vorstirohtu, naistenõgest, metsmaasikalehti, saialille kirkaid õienutte, piparmünti ja vaarikalehti. Pisut aed-leeskputke on maasikaid täis sügavkülma samuti varutud – värske maitse keset detsembrikülmust on erakordselt mõnus kingitus iseendale.

Peale tulikuuma rannaliivaga päeva, kui juustes on veel õrnalt merevetika lõhna ning ihu õhkab päikese järgi, tahaks koju jõudes suletekile lihtsalt magama jääda. Kõht aga koriseb koledal kombel. Midagi sooja ju ei taha. Seepärast lähevad mängu randa viivalt teelt korjatud metsmaasikad, pisut petti, kamajahu ning külmikusse ununenud banaanid. Külm ning metsmaasikarammus jook on just midagi sellist, mida peale päikesepäeva "toiduks" pidada.

Valan peti kannu. Murran banaani juppideks, lisan kama ja pruuni suhkru ning suristan püreeks. Valge suhkur tundub kuidagi liialt otsekohene metsmaasikate vastu mineja, seepärast otsustan pruunima kasuks. Oleks mul voolavat kuldset mett, siis kasutaksin kindlasti seda. Seejärel mõõdan peoga metsmaasikaid ja lasen õrnal surinal nuimikseri tööle. Valan klaasidesse ning puistan mõned marjad lisaks peale. Sulen silmad ning luristan jaheda kosutuse hingele toeks. Nii lihtne ja nii hea. Mmmmmmõnus!

Päikesehetki, nobedaid metsmaasikasõrmi ja õnnelikku kukeseenekollast suve soovides

Teie moekokk Maru.

4 dl petti
2 banaani (~300 g)
2 spl kamajahu
2 spl demerera suhkrut
2 dl metsmaasikaid

|
Teade toimetajale
Vestle foorumis
Populaarseimad vestlusteemad


Uudishimulik
Femme uudiskiri

Julge ja omanäoline käsitlus inimkonna hävinemisest on põlu alla sattunud – juba kuus riiki on filmi näitamise keelanud.
Cherry.ee - magusad pakkumised
Suhtun kiirmoe kettidesse:
Positiivselt, sest saab soodsa hinnaga moodsaid riideid
Negatiivselt, sest nende kvaliteet jätab soovida
Neutraalselt ja ostan, kui leian sobiva toote
Mis see kiirmood on
femme.ee kasutajatingimused registreeru kasutajaks uudiskiri reklaam koostööpartnerid kasutusõigus
© femme.ee