Nägu Juuksed Keha ja toitumine Ilusoovitus
Kollektsioon Stiilivihjed Staari stiil Disain Pildigaleriid
Foorum Kosmopoliitne Fitness Suhted Sotsiaalia
Arvustused Persoon Mitmesugust Maru köögis
Kätlin Mariann Keilit

Spagetikuhi ja kohvik (2)

Saada sõbrale Prindi Teade toimetajale

Maru
02.03.2009
Foto: Siim Vahur

Praegu, mil Teile kirjutan, poeb ninna magus rukkileiva lõhn. Ausa leiva lõhn. Peagi käib järjekordne „kõll“, et läheksin teda pealt veega pintseldama. Seda selleks, et koorik liialt krõbe ei saaks. Siis peagi taas "kõll" - juhuks, kui ma hea lõhna embuses peaksin pätsikese ahju unustama...

Sel korral on sisse segatud nii jahvatatud koriandrit, seesami- ja kõrvitsaseemneid, päikesekuivatatud tomateid kui rikkalikult tüümianit. Rosinad olid kahjuks otsa saanud – need on mu lemmikud rukkileivatäpid. Mustja tooniga melassisuhkrut ning tumedat siirupit. Ma ei mäletagi, millal viimati poest leiba ostsin... Aga seda, kui hea on enda valmistatud leib, poleks ma mitte kunagi arvata osanud. Mitte ükski ülivõrdes kiidulaul ei saa anda edasi seda lõhna, seda maitset ja tunnet. Enda küpsetatud leivast on kerge sõltuvus tekkinud. Aga ma usun, et see on üks parimaid, mille endale külge olen lasknud.
 
Üks teine harjumus, mida sõltuvuseks küll kujuneda pole lasknud, ent millele tihti naeratusega mõtlen, on üks kohvik. Te ju teate, et elan Kalamajas. Täiesti tavalises majas ja täiesti tavalises kodus. Veidi hubasemas kui ehk paljud teised tänapäeva kodud. See viimane kehtib ka Kalamajas asuva imetoreda kohviku kohta. Tallinnas on kõiksugu kohvikuid ja lounge üksjagu. Ent vaid üks neist asub Kalamajas! See pole teab mis eriline kohvik ja menüü on samuti täiesti ülimõnusalt tavaline. Kui ehk nii palju eriline, et seal pole kirjas relish, julienne või consomme. See on mõnus, mustriliste tapeetide ja rohkete soppidega väike korrus, mis muudetud kohvikuks, kuhu tahaks ikka ja jälle tagasi minna. Lihtsalt kas või seepärast, et see on Kalamajas ja päris omakandi kohvik. Õigemini ainus. Ainus, kuhu sisse astuda, kui turukotid on sõrmedesse vao vajutanud või kui kaltsukast leitud imeilus taldrik vajab kakaoga tähistamist.

Vahel kostab sisse trammide kolisevat loksumist ning kui uks on piisavalt lahti ja külastajate suud vaikinud, siis ka turult immitsevat kära. Ja seal on teenindajad, kes mõjuvad kui vanad tuttavad, ning pannkoogid, mis suured ja külluslikud. Ja koogiviilud, mis veel suuremad, kui oskaks arvata. Rääkimata lausa hiiglaslikest kahvlitest, mis aplatele suudele mõeldud. See kohvik on ise nagu vana tuttav, kellega rääkides pole palju sõnu vaja, ent ikka on mõnus. Või kui mugavaks istutud tugitool.


Miks ma sellest üldse kirjutan, on see, et tahan väga loota, et see kohvik jääb elama – Kalamaja ainus. Ja et ka Kassisabasse tehtaks kohvik ja Uue Maailma armsate majade vahele ning kas või Keldrimäele ja Sikupillisse. Et igal toreda nimega linnaosal oleks oma kohvik, mis tema nägu ja sama hingamisega. Et oleks koht, kus kodu asemel teed juua, ent tunda end pea sama koduselt. Et oleks tomatisupp, mis justkui oma potist, ja suured valged taldrikud - nagu köögilaualgi.
 
Kui midagi ette heita, siis ehk seda, et kõrvitsast pole menüüs jälgegi ja hooaeg näib seisvat umbmäärases hooajatuses. Ent siin mängivad rolli ilmselt kurjad direktiivid pabereil ja liialt keeruliseks muudetud rada. Küll oleks see koht täiuslik, kui seal oleks menüüs hommikul turult toodud valge redise salat ja kõrvitsapirukas, jõhvikakissell ja kohupiimavaht...

|
Teade toimetajale
Vestle foorumis
Populaarseimad vestlusteemad


Loe kommentaare (2)

Uudishimulik
Femme uudiskiri

Julge ja omanäoline käsitlus inimkonna hävinemisest on põlu alla sattunud – juba kuus riiki on filmi näitamise keelanud.
Cherry.ee - magusad pakkumised
Suhtun kiirmoe kettidesse:
Positiivselt, sest saab soodsa hinnaga moodsaid riideid
Negatiivselt, sest nende kvaliteet jätab soovida
Neutraalselt ja ostan, kui leian sobiva toote
Mis see kiirmood on
femme.ee kasutajatingimused registreeru kasutajaks uudiskiri reklaam koostööpartnerid kasutusõigus
© femme.ee