Nägu Juuksed Keha ja toitumine Ilusoovitus
Kollektsioon Stiilivihjed Staari stiil Disain Pildigaleriid
Foorum Kosmopoliitne Fitness Suhted Sotsiaalia
Arvustused Persoon Mitmesugust Maru köögis
Kätlin Mariann Keilit

Mees, kes teab veini saladust

Saada sõbrale Prindi Teade toimetajale

Kelly Kipper
28.10.2012
Foto: Piia Kauts

„Vein on pudelisse püütud luule“ - Robert Louis Stevenson

On öeldud, et hea veini tunnuseks on naeratus – selline, mis saab alguse enne pudeli avamist ja kestab klaaside tühjendamiseni. Olenemata kurvast tõsiasjast, et Eesti karge kliima ning paene kallas teevad viinamarjade kasvatamise keerukaks, oskavad maarjamaalased heast veinist lugu pidada. Vestlesime veiniekspert Rein Kaselaga, et kuulda, millega jumalate jook tema ära võlus ning miks teeb klaasike punast või valget päeva paremaks. 

Kohtume Reinuga tuulisel sügispäeval Rotermanni kvartali ajaloohõnguliste müüride vahel tema vinoteegis Veinituba. Kuigi akna taga keerlevad tuules koltunud sügislehed, on vinoteegis õdus ja soe. Minu vestluspartner naljatleb, et temperatuur on täpselt paras – mitte liiga külm ega soe –, et ruumis viibijad ikka noored ja rõõsad püsiks. Istume puidust toolidele, tõstame tervitusklaasid ning alustame retke veinimaailma.

Rein, millest tärkas Sinu huvi veinimaailma vastu?
Spordist! Olen hariduselt küll elektriinsener, aga tegin palju jalgrattasporti. Ühel eluhetkel sai minust ka jalgrattakohtunik. Kuna omandasin 1978. aastal rahvusvahelise kategooria, pääsesin juba 1979. aastal esimesele suurvõistlusele. Kuigi Nõukogude Liidu piiridest välja saamine oli komplitseeritud, õnnestus see mul paar korda aastas ikka.

Kuna erinevates Euroopa paikades pakuti söögi kõrvale veini ning jalgrattasõidud läksid tihti veiniväljade vahelt läbi, nägin maalilisi paiku ja maitsesin häid veine, mis äratasid minus huvi.

Hiljem, Eesti Vabariigi ajal, mil määrused polnud enam nii piiravad, jäin sihtkohta sageli paariks päevaks kauemaks, käisin veinikeldris, rääkisin inimestega, jälgisin, kuidas veini tehakse. Veiniinimesed on väga toredad – nad on oma ala fanaatikud.

Millal toimus Sinu elus otsustav kannapööre?
Olen kogu elu aktiivne olnud ja töötanud erinevatel ametikohtadel, mis olid seotud elektri või raadiosidega. Kui kord ühe hea sõbraga lennujaamas kokku sain ja ta ütles, et neil oleks firmasse juhti vaja, olin nõus. Vahetasin elektri kaubanduse vastu. See oli aastal 1993. Kuna tegemist oli muutuste ajaga ja mul oli võimalus muutuseks, mõtlesin, et miks mitte. Hüppasin tundmatus kohas pea ees vette, aga ellu jäin.

Mis Sind veinimaailmas köidab?
Ma pole kunagi kanget alkoholi eelistanud. Muide, ka mu jalgrattatreener pidas väga veinist lugu. Vein – see on kultuur. Tänu veinile olen õppinud nii ajalugu kui geograafiat paremini tundma. Vein pole minu jaoks mitte alkohoolne jook, vaid ennekõike ajalugu ja väga põnev maailm.

Mul on veinipiirkondi külastades alati peas palju küsimusi. Miks hakati selles piirkonnas veini tegema, kes on need inimesed, kes seda teevad... Kujutage ette: töötate kuskil veinipõllul, taamal mäekünkal vanad varemed – peate aasta läbi väljas olema. On põlde, kus tuleb aasta jooksul teha 25 erinevat operatsiooni. Kui see põld asub mäeküljel, kus traktorit hästi kasutada ei saa, tuleb kõik tööd käsitsi teha. See on tõsine ja raske töö, mis nõuab pühendumist.

Kui räägime parimatest veinidest, siis on tihti nii, et alles järgmine generatsioon saab neid juua, mis tähendab, et need inimesed töötavad mitte enda, vaid järeltulevate põlvede jaoks.

Alles hiljuti küsiti mult, kas vein on tervislik. Ma vastasin, et minge mõnda veinipiirkonda, kus inimesed kasvatavad viinamarju. Te näete palju eakaid vitaalseid inimesi, kes on heas füüsilises konditsioonis. Nad teevad iga päev väljas tööd, nende toit on tervislik ja nad joovad sinna kõrvale mõõdukalt veini. See ei ole isegi tavamõistes joomine – vein on nagu toidulisand, mis annab toidule palju juurde.

Kas Sa sellele pole mõelnud, et hakkaks ka istandust pidama?
Eks väike soovunelm ole küll. Olen ka mõelnud, et võiks paar aastat mõnes veinifirmas olla – käiks aasta jooksul kõik operatsioonid näppupidi läbi. Kahjuks pole aga elu nii lihtne, et võtad ja lähed. Ma tean, et on mitmeid eestlasi, kes on endale viinamarjapõllu või osa põllust ostnud ning käivad seal aeg-ajalt kohapeal ja osalevad veinitegemises. See on hea tunne, kui tead, et ka sinu käsi on selles joogis sees.

Kui oleks võimalus minna, siis mis piirkond oleks ideaalne?
Neid piirkondi on palju. Olen siiski Euroopa-keskne – Vana Maailma veinide ajalugu on väga pikk ja põnev. Oleksin hea meelega mitmes kohas Prantsusmaal, kuna prantsuse keel on mu n-ö teine keel. Burgundia on mu lemmik. Ka Vahemere-äärne Languedoc. Itaalias muidugi Toscana – fantastiline koht!

|
Teade toimetajale
Vestle foorumis
Populaarseimad vestlusteemad


Uudishimulik
Femme uudiskiri

Kas oled unistanud deodorandist, mis poleks pealekandmisel külm ja märg, vaid siidiselt pehme ning kiirelt imenduv?
Cherry.ee - magusad pakkumised
Suhtun kiirmoe kettidesse:
Positiivselt, sest saab soodsa hinnaga moodsaid riideid
Negatiivselt, sest nende kvaliteet jätab soovida
Neutraalselt ja ostan, kui leian sobiva toote
Mis see kiirmood on
femme.ee kasutajatingimused registreeru kasutajaks uudiskiri reklaam koostööpartnerid kasutusõigus
© femme.ee