Nägu Juuksed Keha ja toitumine Ilusoovitus
Kollektsioon Stiilivihjed Staari stiil Disain Pildigaleriid
Foorum Kosmopoliitne Fitness Suhted Sotsiaalia
Arvustused Persoon Mitmesugust Maru köögis
Kätlin Mariann Keilit

Kunstikriitika Kombinaat

Saada sõbrale Prindi Teade toimetajale

Liina Raus
25.09.2012
Foto: Madis Katz

On märgata, et kunstikriitiku roll kunstiväljal on just viimastel aastatel erilise tähelepanu all, mille tunnistuseks on näiteks Artishoki Biennaal ja mahukad kataloogitekstid ART IST KUKU NU UT festivalil. Selge on, et kunstist on vaja kirjutada ja rääkida ning et seda tuleb teha professionaalselt. Kunstikriitik aitab publikul õppida kunsti vaatama, rohkem märkama ning ka kunsti siduda laiema kultuuritraditsiooni või -kontekstiga. Võiks tuua lausa paralleeli: kunstikriitik on justkui vaatamise ja uute seoste loomise treener.

Teeme siinkohal juttu Tartu Kunstimaja galeristi ja kunstiteadlase Indrek Grigori ning noore kunstiteadlase Triin Tulgistega, kes kirjutasid kommentaarid Tartu noorte kunsti oksjoni kataloogi. Uurisime, millega Indrek ja Triin, kes ühiselt koonduvad nimetuse all Kunstikriitika Kombinaat, tegelevad ja millest mõtlevad.

Indrek Grigor ja Triin Tulgiste ehk Kunstikriitika Kombinaat

Koostasite tekstid Tartu noore kunsti oksjoni kataloogi. Milliste olulisemate projektidega te hetkel veel seotud olete?
Indrek: Artishoki Biennaal (10.10-20.10. 2012 Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis) on ukse ees, sinna on vaja kirjutada kümme lühemat artiklit. Elnara Taidre koostatud albumi "Tõnis Vindi esteetiline universum” retsensioon oleks vaja lõpuni kirjutada ja Kunstiteaduslikesse Uurimustesse saata, sellega on õnneks natuke aega. Estonian Artile lubasin artikli Jevgeni Zolotko teosest "Asjad”, tähtaeg läks mööda, aga lugu hinges kripeldab. Raadiosaade "Kunstiministeeriumi" (Klassikaraadios esmaspäeviti 14:05) liigitub ilmselt samuti projektiks. Jooksvast galeristi- ja lektoritööst ning kestvusprojektidest nagu Artishok ei hakka siinkohal kurtma.

Triin: Kõige püsivamalt olen seotud Müürilehega, kus toimetan kunstirubriiki. Lisaks sellele teen koos Indreku ja Maarin Mürgiga "Kunstiministeeriumit", osalen samuti Artishoki Biennaalil ja koordineerin kaasaegse kunsti festivali ART IST KUKU NU UTi haridusprogrammi.

Kuidas teist kunstiteadlased said?
Indrek: Mul on väga halb tekstimälu, aga semiootika osakond, kus mina 2000. aastate algul õppisin, oli suuresti kirjandusteaduse keskne, nii ma siis üritasin kunstiajalugu kõrvalerialana võttes olukorda pisut leevendada. Edasi on kõik juba jada juhuseid, mille kõige olulisem hetk oli üks põgus kohtumine raamatukogu fuajees, mille järel sattusin tööle Tartu Kunstimuuseumi.

Triin: Tulin ülikooli üldajalugu õppima, kuid võtsin kõrvalerialana kunstiajalugu. Mingil hetkel muutus kõrvaleriala aga huvitavamaks ja läkski nii. Jaak Kangilaski loengutel oli kindlasti suur mõju.

Mis on teie meelest kunstikriitiku tähtsaim roll? Mis on teie missioon kunstikriitiku või -teadlasena?
Indrek: Praktikas vaevab mind ennekõike asjaolu, et kunstikriitikal puudub akadeemiline tugi. Mitte üheski Eesti ülikoolis ei õpetata ei kriitikuid ega kriitikat kui distsipliini. Kriitika on kunstivälja normaalseks toimimiseks aga hädavajalik. Kuigi võime nuriseda, et meil on vähe kunstikriitikuid, tähendab see, et neid siiski on, kuid mis täielikult puudub, on metakriitika. Kunstikriitika enese üle ei reflekteeri keegi ja see on väga tõsine probleem.

Minu hetke fundamentaalväide on, et kunstikriitika peaks olema kunstist sõltumatu. Humanitaarteaduste üks eripärasid on, et nad on kirjelduskeelena objektist märksa sõltumatumad kui reaalteadused. Teoreetilised distsipliinid tegelevad suuresti enese kui probleemiga. Minu eesmärk on tõestada, et ka kunstikriitika peaks suutma vaadelda iseend kui probleemi, mis võimaldaks talle teadusliku ja sealt kaudu akadeemilise positsiooni. Seni, kuni kriitikat käsitletakse aga kunsti kirjeldava funktsionaalse distsipliinina, ei ole kriitika enesekaemus võimalik.

Kui siit nüüd edasi küsida, mis on teaduse funktsioon, siis jõuame kohe teadusfilosoofiliste alusprobleemideni. Suure lihtsustusega öeldes: teadus toodab uut informatsiooni, mis on kultuuri arenguks hädavajalik, nagu kapitali juurdetootmine on hädavajalik majanduse arenemiseks.

Kuid üldiselt töötan ma ennekõike ego survel, isikliku eneseteostuse nimel. 

Triin: Esmalt pean oluliseks kriitiku sõltumatust oma kriitikaobjektist. Siinkohal ei pea ma silmas Indreku seisukohta, et kriitika on kunstist täiesti sõltumatu, vaid kriitik hindaks toimuvat teatud distantsilt. Teiseks leian, et kuigi hea kunst peaks või võiks kõnetada ka taustteadmisteta publikut, siis kriitik on ikkagi omamoodi vahendaja. Ühelt poolt loob ta teosele laiema publiku jaoks mingi konteksti ja mõtestab nähtut, teisalt on see hiljem ka kunstiajaloo materjal ja samuti tagasiside kunstnikule. Ehk kriitika on oluline kõigile, nii kunsti loojatele kui tarbijatele.

Missioon on kirjutada head teksti. Mõtestada siinseid kunstipraktikaid, kirjutada kunstiajalugu.

|
Teade toimetajale
Vestle foorumis
Populaarseimad vestlusteemad
Stiil on ta nimi (1)
abc@qq.com (0)
Uudishimulik
Femme uudiskiri

Julge ja omanäoline käsitlus inimkonna hävinemisest on põlu alla sattunud – juba kuus riiki on filmi näitamise keelanud.
Cherry.ee - magusad pakkumised
Suhtun kiirmoe kettidesse:
Positiivselt, sest saab soodsa hinnaga moodsaid riideid
Negatiivselt, sest nende kvaliteet jätab soovida
Neutraalselt ja ostan, kui leian sobiva toote
Mis see kiirmood on
femme.ee kasutajatingimused registreeru kasutajaks uudiskiri reklaam koostööpartnerid kasutusõigus
© femme.ee