Leedilikud naised köideti kalendriks

Kelly Kipper
27.08.2012

Sulge aken

Reedel, 14. septembril avatakse KUMU kunstimuuseumis üks aasta suurejoonelisemaid näitusi „Mood ja külm sõda“. Väljapanek võtab fookusesse viie-, kuue- ja seitsmekümnendate alguspoole rõivastumiskombed ENSVs, uurides moe ja kunsti omavahelist suhet ning kohaliku moe dialoogi lääne moedisainiga. Kunstimuuseumi traditsioonidele omaselt tuleb aasta teisel poolel trükist ka muuseumi kalender, mis keskendub sel korral samuti moekunstile ehk hinnatud moekunstniku, illustraatori ja kujundaja Melanie Kaarma pärandile.

Eesti Kunstimuuseumi seinakalender 2013 „Kuldaeg eesti moes ja leedilikud naised" on sügav kummardus Eesti moelegendile Melanie Kaarmale (1923-2009). Kunstimuuseumi kogusse kuuluv Kaarma pärand – moejoonised ja ajakirjamaketid - peegeldab andeka kunstniku imelist kohanemisvõimet ning oskust aja ja moega kaasas käia.

Seinakalendris on leidnud koha kunstniku joonised alates neljakümnendate aastate lõpust kuni seitsmekümnendate alguseni. Mitmed pildid on Melanie Kaarma originaallooming ning teine osa töödest Kaarma poolt kauniks maalitud Leningradi moemaja kunstnike disainid.

„Kaarma edulugu algas naiseliku silueti loomisega, mis modifitseeris Christian Diori new looki nime all tuntuks saanud moeuuendust,“ on öelnud Eha Komissarov, näituse „Mood ja külm sõda“ kuraator. „Moekunstnikuna esindas Melanie Kaarma pehmet romantikat ja kujundas Eesti moe esimese hapra, unistustes elava noore naise kuvandi, kes oma printsessiliku välimusega vallutas Eesti naiste ja arvukate teismeliste tüdrukute südamed.“

Komissarov nendib, et Dior ei tähendanud ainult moodi, vaid tõi tagasi ka traditsioonilise naisekuvandi. „Diori naisekontseptsioon kodunes Stalini-järgses Nõukogude Liidus samasuguse enesestmõistetavusega nagu Teise maailmasõja järgses Euroopas, tõrjudes tagaplaanile askeetliku liigset külgetõmbejõudu pelgava töölisnaise kuvandi. Kui nõukogude moekunst süvenes kodanliku moe finessidesse, lõi koitma Melanie Kaarma ja Eesti moe tähetund. Tõenäoliselt toetas seda Eestis veel säilinud kõrge õmbluskultuur ja sõjaeelsed riietumistraditsioonid, mistõttu osati lugeda elitaristlikku Pariisi moodi. “

Pildid seinakalendris on valitud nii, et need peegeldaks vastavat aastaaega ning hõlmaks võimalikult palju erinevaid stiile, muutes kalendri omamoodi väikeseks moekogumikuks.

Seinakalender „Kuldaeg eesti moes ja leedilikud naised" hinnaga 5 eurot on saadaval KUMU, Niguliste, Mikkeli ja Adamson Ericu muuseumipoodides. Kiirustage, tegemist on kuuma kaubaga!

Vaata  ka Melanie Kaarma moejooniseid ja loe artiklit "ENSV esimese stiilipiibli" kohta ning moeraamatutest 1950. aastate ENSV-s Fashion cook-book a la USSR.