Nägu Juuksed Keha ja toitumine Ilusoovitus
Kollektsioon Stiilivihjed Staari stiil Disain Pildigaleriid
Foorum Kosmopoliitne Fitness Suhted Sotsiaalia
Arvustused Persoon Mitmesugust Maru köögis
Kätlin Mariann Keilit

Läbi sajandite lehviv sari

Saada sõbrale Prindi Teade toimetajale

Riina Õun
15.07.2010
Foto: Riina Õun

Suvi on lõpuks Eestissegi jõudnud ning palavus suisa tapab. Kuidas tulevad leitsakuga toime aga naised tõelises troopikas – Indias? Siidsari on neid juba sajandeid kaitsnud kõrvetava päikese eest ning pakkunud kirevat silmailu tänavail.

Kes ei teaks seda india rahvariidena tuntud riideeset, ühegi õmbluseta voogavate volangidega voolavat kangast? Maapiirkondade vanemate naiste seljas on sari tänapäevalgi esindatud kõikvõimalikes kirevates värvides ja igasugustel töödel – kas või kivimurrus ning teedeehitusel.

Sari on umbes meetrilaiune kangas, pikkusega neli kuni üheksa meetrit, mis mässitakse ümber keha. On olemas mitmeid sarisidumise viise, mis piirkonniti erinevad. Sari kantakse tavaliselt alusseeliku peal ja lühikese nabapluusiga, mida nimetatakse choliks. Kõige levinumaks viisiks on siduda sari kõigepealt vööle, voltida liigne materjal õielehti meenutades alusseeliku vöö vahele, keerata kangas veel korra ümber seelikuosa ning heita üks ots üle õla, kattes sellega pluusiosa. Sari võib õigupoolest pidada india rahvarõivaks, mis tänapäevalgi on vanema põlvkonna seas lausa igapäevaselt laialdaselt kasutusel. Sari juured ulatuvad Induse tsivilisatsiooni aegadesse kuni 4000 aastat tagasi. Usun, et ka Kreeka tooga võis sealtsamast inspiratsiooni ammutada.

India idakaldal, riisipõldude vahelt kulgedes Chennaist vaid paaritunnise rongisõidu kaugusel asub Kanchipurami väikelinn, mis on oma templite kõrval tuntud ka siidilinnana. Enamik linna elanikest tegeleb siidsaride käsitsi kudumisega. Tööstusesse on kaasatud üle viie tuhande perekonna. Vähem kui 20kilomeetrise raadiusega alal asub 840 kangrukoda. Kohtusin Sree Swamy Silk House’i siidipoe omaniku härra C. R. Krishnan’iga, kes on viiendat põlve siiditööstur. Ta jutustas mulle Kanchipurami saride ajaloost, olevikust ja tulevikust.

"Iga Kanchipurami siidisari on peen kunstiteos. See kangas on kootud India ajalukku, moodustades osa sellest – India uhkuse. Pallava kuningad hindasid siidi kõrgelt, seetõttu innustasid nad selle tootmist Kanchis. Kohale toodi kangruid teistest siidikudumise poolest tuntud linnadest, õpetamaks Kanchipurami elanikke kangast kuduma. Praegu on nad selle oskuse poolest kuulsad üle kogu India. Siidivalmistamise traditsioon on Kanchipuramis üle 500 aasta vana. Meie töökoja eripäraks on mitmekordsete pingutusniitide kasutamine – see muudab kanga raskemaks ja paremini volditavaks. Mustrites kasutame siidniiti, ehtsat kulda ja hõbedat. Ühe sari tarvis läheb vaja 4200 niiti. Kogu siid on valmistatud käsitsi; meil on pisikesi kangrutöökodasid üle kogu linna."

Saabusin tehasesse vihmasel päeval, seetõttu jäi mul nägemata tõeline tööprotsess – vihmaga imavat puust kangasteljed endasse niiskust. Kolm perekonda toodab disaine, mida saridel kujutatakse. Disainid on traditsioonilised, võetud templiskulptuuridelt.

"Sarisid kantakse igal heaendelisel puhul, olgu selleks siis pulm, festival või templisseminek."
Samas tunnistab Krishnan, et sari hakkab Indias välja surema ning selle igapäevaelus säilitamine on võimatu. "Varem kandis sari 100% naistest iga päev. Kümme aastat tagasi kahanes see arv kolmekümnele protsendile ning tänapäeval kannab igapäevaselt sari vaid viis protsenti naistest. Tänapäeval kantakse pigem salwaar kameeze (pükstest, tuunikast ja õlasallist koosnev komplekt), mitte enam sarisid." Kuna Krishnan ei näe võimalust sari igapäevaelus säilitamiseks, panustab ta hoopis kangakudumise traditsiooni hoidmisele, liikudes sari valmistamiselt elustiilitoodete valdkonda: "Valmistame näiteks voodikatteid, kardinaid ja mööblikatteid." Ta näeb Kanchipurami tulevikuna tuunikate, seelikute ja sallide tootmist.

Siidi turustatakse ka väljaspool Indiat – näiteks Londonis, kuid seal juba kanga, mitte saridena, ehkki india sisserändajate hulka arvestades oleks sellelgi turgu.

Puhtast siidist valmistatud saride hinnad algavad 4500 ruupiast (u 1097 kr), ulatudes 40 000 ruupiani (u 9756 kr). Tänapäeva tehnoloogia võimaldab toota ka odavamaid, kuid vähemkvaliteetseid sarisid: neid kootakse mehaanilistel telgedel, kasutades kunstkiude nagu nailon või kunstsiid. Kulla imitatsiooni saadakse plastikust.

Krishnan’i poeg, 27aastane Satkrit Krishna kõnnib samuti oma esiisade jälgedes. Satkrit lõpetas Chennais 2003. aastal riikliku moetehnoloogia instituudi ning omandas magistrikraadi moebrändi juhtimises Milanos Instituto Marangoni’s 2006. aastal. Ta on töötanud erinevate kuulsate moemajade heaks nagu Calvin Klein "Collections", Lanvin, Sonia Rykiel ja Nina Ricci. Satkrit veetis Milanos neli aastat, kuid on nüüd tagasi Chennais ega plaani lähiajal lahkuda. Satkrit tutvustas oma veel noort brändi Chennai esimesel rahvusvahelisel moenädalal.  Esitasin talle mõned küsimused.

Satkrit Krishna koos modellidega

Kas tunned endal lasuvat vastutust pereäri ja Kanchipurami siiditraditsioonide edasikandmise osas?
Siid on olnud osa mu perekonnast viie põlvkonna jooksul ja minu arvates ei tohiks traditsioone unustada. India on hetkel arengustaadiumis ning sellega seoses on üha rohkem naisi hakanud tööle väljaspool kodu, nii et sari on nihkunud igapäevasest riietusesemest "traditsiooniliste kostüümide" nimekirja. See aga tähendab, et peab leidma uue, tänapäeva sobituva silueti, milleks siidi kasutada. See on üks põhikontseptsioone, miks ma püüan kaasajastada Kanchipurami siidi. Tunnen vastutust kanda edasi oma esiisade seatud väärtusi ning täita nende unistus muuta Kanchipurami toodang maailma iga naise garderoobi osaks – see aga saab juhtuda vaid juhul, kui kangas on esitletud erinevates vormides, vastates erinevatele vajadustele. Sarikandmise kahanedes kannatavad ka kangrud, uute moekollektsioonide loomisega annan neile aga rohkem põnevat tööd.

Millisena näed sari tulevikku?
Järgmise kümne aasta jooksul muutub see nišitooteks, mida kantakse vaid spetsiaalsetel üritustel ja festivalidel. India mood muutub massimoeks ja võimule tulevad indo-läänelikud ideed.

Kuidas kirjeldaksid kaasaegse India noore naise stiili?
India linnades on moeteadlikkus järsult kasvamas. Globaliseeruv maailm avaldab oma mõju naistele, kellel on kujunenud oma eriline stiil, miksides läänelikke rõivaid traditsioonidega. Mulle meeldib, kuidas India naised kasutavad sealjuures aksessuaare, mis annavad neile väga omapärase stiili.

Kas Su tulevikuplaanid on seotud Milanoga?
Ehkki ma usun, et Milano moeturg on juba kõrge kontsentratsiooniga, loodan, et seal on siiski veel ruumi omapärastele ja ainulaadsetele uutele toodetele. Praegu on veel liiga vara oma plaanidest rääkida, kuid ma ei välista võimalust liikuda selles suunas lähitulevikus.

Ava galerii klikates pildil!

Mis inspireeris Sind viimase kollektsiooni juures, mida esitlesid Chennai esimesel rahvusvahelisel moenädalal?
Mu inspiratsiooniks oli sattika – see on viis, kuidas india naised kandsid sari umbes 4000 aastat tagasi. Oma olemuselt on sattika tänapäevase sari esiema.

Nii palju, kui ma praeguseks India moest taipan, peab see rahvale meeldimiseks olema värvikirev ja sädelev. Satkriti lähenemine on aga, võiks öelda, euroopalik.
Olen kombineerinud bling-mõjutusi oma Euroopast saadud mõjutustega, kus olulisemat rolli mängib stiili lihtsustamine ja kontsentreerumine pigem viimistlusele ja stiliseerimisele.
Küll India muutub, olen selles kindel.

Kui India võtab üle lääneliku riietumisstiili, siis meie omalt poolt võiksime omaks kohandada sari sidumise tehnika, tuues vaheldust rannarätiku sidumisele hetkel valitsevas kuumuses.

|
Teade toimetajale
Vestle foorumis
Populaarseimad vestlusteemad


Moekas
Femme uudiskiri

Kaunite kaadrite ja võrratute näitlejatööde poolest silma paistev erootiline suurteos.
Cherry.ee - magusad pakkumised
Suhtun kiirmoe kettidesse:
Positiivselt, sest saab soodsa hinnaga moodsaid riideid
Negatiivselt, sest nende kvaliteet jätab soovida
Neutraalselt ja ostan, kui leian sobiva toote
Mis see kiirmood on
femme.ee kasutajatingimused registreeru kasutajaks uudiskiri reklaam koostööpartnerid kasutusõigus
© femme.ee