Nägu Juuksed Keha ja toitumine Ilusoovitus
Kollektsioon Stiilivihjed Staari stiil Disain Pildigaleriid
Foorum Kosmopoliitne Fitness Suhted Sotsiaalia
Arvustused Persoon Mitmesugust Maru köögis
Kätlin Mariann Keilit

India kõrgdisain

Saada sõbrale Prindi Teade toimetajale

Riina Õun
28.10.2009
Foto: RpH Marketing and Public Relations

Samuti olen oma töödes kasutanud palju bandhinit, mis on Rajastani kangavärvimise kunst. See on tehnika, mille valmistamiseks seovad naised kangasse miljoneid sõlmi ning värvivad seda spetsiaalset tehnikat kasutades. Sel on väga huvitav tööjaotus: naised seovad sõlmi ja mehed tegelevad värvimisega.

Teen koostööd paljude kangrutega Uttar Pradeshi osariigis Varanasis, mis on traditsioonide poolest India kangakudumise keskus. Tänapäeva noor naine ei kanna enam sari kuigi tihti, ainult eriliste sündmuste puhul paar korda aastas. Minu ülesandeks on leida viis, kuidas panna kaasaegset naist seda imelist kangast kandma. Kui valmistada sellest mõni muu kaasaegne ja rahvusvaheliselt tuttav riietusese, olgu selleks näiteks haaremipüksid või miski muu, ta ostaks seda. Lakme moenädalaks valmistasin Varanasi kangast kollektsiooni haaremipükse vastavalt rahvusvahelisele siluetile, need osutusid noorte naiste seas äärmiselt populaarseks. Leian, et need on just noored, kelle tähelepanu püüda tuleks, kuna nad ei hakka kunagi sari kandma. Niisiis annan kudujatele rohkem tööd, õpetades neid sari asemel kangast kuduma.

Noored kannavad sari äärmiselt harva ning isegi siis pole see traditsiooniline sari. Viimaste aastate moe järgi eelistavad nad kanda käsitsitikandiga kaunistatud teistsugust kangast. Nad ei kannaks rikkalikust käsitsikootud kangast emade ja vanaemade sarisid, mis on liiga rasked ning võib-olla ka liiga vanamoodsad. Seega tuleb nende jaoks sari n-ö taasluua.

Olen loonud sari variatsioone, kus 5,5 m kangast on kahandatud vaid 3,5 meetrini. Tänapäeva noored naised ei oskagi enam traditsioonilist sari siduda. Seega lihtsustasin ma seda kõvasti, muutes selle hõlmikseelikuks, mille ühte otsa saab üle õla visata. Alusseeliku asemel, mida tavaliselt pole sari alt kunagi näha, kujundasin ma selle nähtavaks. Kasutasin traditsioonilisi kangaid lihtsustatud vormi juures.

Disainerina pean ajaga kaasa minema ning kohanema inimeste nõuetega, tooma sisse uusi stiile ja kasutama samal ajal traditsioonilisi kangaid.

Kuidas hindaksid India moe üldist olukorda? Kuhu poole see liigub?

Tänapäeva naine tunneb õhtul klubisse pidutsema minnes end väga mugavalt lühikeses kleidis. Samuti meeldib talle kanda riietust, mis on sulam traditsioonilisest india rõivastusest ning kaasaegsetest trendidest. Näiteks haaremipüksid, templitrükiga pikk tuunika, kuid komplektist puudub dupatta. Dupatta on 2,5 m pikkune tükk kangast, mida kantakse õlgadel sallina salwar kameez riietuse osana. Ma arvan, et India moe tulevik on sulam ida ja lääne stiilidest.

Mida pead oma suurimaks moealaseks saavutuseks?

Tõenäoliselt sulami-moodi. Mul on puhtalt taimedel põhinev bränd, kuid selles kasutan samuti palju india elemente ning oma teistes kollektsioonides kasutan palju ida ja lääne moe sulamit. See on miski, mille poolest tuntud olen.

Kui palju oled teinud koostööd Bollywoodiga?

Disainin Bollywoodi staaridele ning paljud neist soetavad riideid minu poodidest. Ei ole võimalik olla disainer Mumbais ja mitte disainida Bollywoodi staaridele. Ma pole tegelikult filmidisainer, kuid aeg-ajalt teen kaastööd mõne filmi jaoks, mille režissöör on mu sõber Sanjay Suri. Hetkel disainin riideid filmi "I Am" jaoks, mis jõuab kinodesse umbes kolme kuu pärast. See pole tüüpiline laulude ja tantsudega Bollywoodi film, vaid märksa sügavama sisuga tükk.

Üks filmidest, millele kujundasin ja kostüümid stiliseerisin ja mis on palju rahvusvahelisi auhindu võitnud, on "My Brother Nikhil", mis räägib aidsist. See sai väga hea vastuvõtu osaliseks.

Euroopas on antud hetkel kuumaks moesõnaks taaskasutus. Kuidas on sellega lood Indias?

Tuleb meeles pidada, et India ei kuulu kõrgelt arenenud riikide hulka, vaid on alles arengumaa. Taaskasutus on seega meie jaoks iseenesestmõistetav. Ükski india naine ei viska iial oma salwar kameezi ega sari prügikasti. Me lihtsalt ei viska oma riideid ära. Kui perenaine tahab oma vanadest saridest lahti saada, vahetab ta need metallnõude vastu, millest on alati köögis puudus. Rändkaupmees korjab vanad riided kokku ning müüb need vaesemates külades väga väikese hinnaga maha. Me isegi ei nimeta seda taaskasutuseks, see on meie jaoks iseenesestmõistetav. Sellist kaubavahetust on Indias kogu aeg praktiseeritud ja see on siiani läbivaks väiksemates linnades. Mumbais on olukord muidugi veidi teistsugune.

Levinud on ka riiete pärandamine. Me kõik oleme pärit perekondadest, kus on vaeseid sugulasi või naisteenijaid, kes meie heaks töötavad ning kes on õnnelikud nende jaoks uue sari üle. Sarisid kasutatakse kardinatena, väiksemateks tükkideks lõigatult padjakatetena või kas või koristuslappidena. Seega ei vaja me kasutatud riiete poode ega taaskasutuskeskusi.

Ma naeran, mõeldes taaskasutuse propageerimisele läänes, kuna meie kultuuri jaoks on see äärmiselt loomulik. Me ei raiska midagi ning olles vaene riik, suudame mõista asjade väärtust. Liigne raiskamine pole osa indialaste natuurist. Linnades küll kohandatakse läänelikku eluviisi ning prügi tootmine on viimase kümne aasta jooksul suurenenud, kuid soovin, et mu kaasmaalased õpiksid lääne vigadest enda omi tegemata, ega unustaks taaskasutust, mis oli nende esivanematele iseenesestmõistetav. See on miski, mida lääs võiks Indialt õppida.

Kodulehekülg: www.anitadongre.com

|
Teade toimetajale
Vestle foorumis
Populaarseimad vestlusteemad


Moekas
Femme uudiskiri

Julge ja omanäoline käsitlus inimkonna hävinemisest on põlu alla sattunud – juba kuus riiki on filmi näitamise keelanud.
Cherry.ee - magusad pakkumised
Suhtun kiirmoe kettidesse:
Positiivselt, sest saab soodsa hinnaga moodsaid riideid
Negatiivselt, sest nende kvaliteet jätab soovida
Neutraalselt ja ostan, kui leian sobiva toote
Mis see kiirmood on
femme.ee kasutajatingimused registreeru kasutajaks uudiskiri reklaam koostööpartnerid kasutusõigus
© femme.ee