Nägu Juuksed Keha ja toitumine Ilusoovitus
Kollektsioon Stiilivihjed Staari stiil Disain Pildigaleriid
Foorum Kosmopoliitne Fitness Suhted Sotsiaalia
Arvustused Persoon Mitmesugust Maru köögis
Kätlin Mariann Keilit

Paris Photo 2009

Saada sõbrale Prindi Teade toimetajale

Gerli Liivamägi, Pariis
02.12.2009

Igal aastal toimub novembrikuus Pariisis fotomess, kuhu seekord olid uudistama oodatud kõik huvilised. 19.-22. novembrini avatud messi toimumispaigaks oli Louvre, Le Carrousel du Louvre näitusepind.

Emmanuel Nguyen Ngoc, Paris Photo

2001. aastast alates keskendub Paris Photo välismaisele areenile. Tänavu oli teemaks Lähis-Ida (eriti Iraan): konverentsid, ettekanded ja fotograafide tööd nendest maadest. Tasub teada, et Paris Photo on üks suuremaid ja olulisemaid ettevõtmisi omasuguste seas, kus esindatud kõik 89 tähtsamat galeriid ja 13 kirjastajat kahekümne kolmest eri riigist. Käesoleval aastal olid uuteks osalejateks Iraan, Liibanon, Maroko, Portugal, Venemaa, Tuneesia ja Araabia Ühendemiraadid. 75% osalejatest olid mitteprantslased; näha sai 500 erineva rahvusvahelise fotograafi töid.

Külastajaid oli messil hulgaliselt (oodatud külaliste arv küündis 38 000 kanti), tungeldi nii sees kui väljas, järjekorrad olid terve messi aja lõputud. 4 päeva jooksul sai näha fotograafia suurimaid ja parimaid palasid, olulisi pärleid nii möödunud aegadest kui ka kaasaja parimaid näiteid, sealhulgas uusi leide ja tõusvaid noori talente.

Mess toimus kolmes suures näitusesaalis, lisaks olid üles seatud video- ja noorte talentide ruum ning teisel korrusel BMW auhinna Paris Photo fotokonkursil osalejate tööde eksponeerimiseks eraldi saal. Esikohaga pärjati Karijn Kakebeeke "Bend it like Beckham” (Dubai, The Empty Quarter 2006) ja ära märgiti veel Tatsumi Orimoto "Art Mama and Son” (Berliin, DNA galerii 2008).

Esitletud fotograafide hulka kuulusid väga kuulsad nimed, näiteks Helmut Newton, Irving Penn, Paolo Roversi, Nan Goldin, Willy Rizzi, Stephen Shore, Richard Avedon, Alfred Stieglitz, William Klein, Francesca Woodman jpt. Esindatud olid ka fotograafid meie lõuna-, põhja- ja idanaabrite seast. 

Eksponeeritud fotod jagunesid 2 kategooriasse: vintage- ja kaasaegne foto. Tõeliselt suurte nimede töid oli võimalik omale soetada suhteliselt kopsaka ja esindusliku rahasumma eest. Näiteks Iring Penni foto maksis 265 000 eurot, Rober Franki oma 30 000 eurot, Alfred Stieglitzi foto oli võimalik saada 8000 euroga.

Vintage-fotost olid selgi aastal välja pakutud väga head näited. Tuleb tunnistada, et huvitav oli just näha fotot kui ajaloodokumenti, mis salvestab ja kujutab kultuuri ning möödunut. Selle aasta teema, "Lähis-Ida fotograafia" ajalooline  osa oli äärmiselt informeeriv ja põnev.

Keskenduti eriti Iraani fotograafiale. Teema valikul oldi kindlasti väga tugevalt mõjutatud poliitikast. Iraan on hetkel Prantsuse meedias väga aktuaalne, seda valimiste ümber tõusnud poleemika ja olukorra tõttu riigis. Fotomessil esitletud Lähis-Ida ajalooline fotograafia oli heaks häälekandjaks ja kujutajaks ka normaalsest elust ning inimestest, jättes kõrvale julmuse, vägivalla ja õuduse, mis kaasaegses fotograafias tihtipeale keskne. Vägivald on liiga tavaline. Fotod, mis on tehtud foto tegemise enda pärast, on kaasaegses infotulvas suuremat huvi pakkuvad, rõhudes selgelt ja otse pildi esialgsele funktsioonile.

Mõned aastad tagasi oli äärmiselt populaarne Rinko Kawauchi, kes fotografeeris just fotografeerimise enda pärast, kujutades äärmiselt ilusaid, esteetilisi ja poeetilisi situatsioone, objekte, inimesi. Sel aastal oldi ehk ilusast ja turvalisest fotost juba väsinud ja tüdinud. Heaks alternatiiviks oligi ajalooline fotograafia kultuuridest ja inimestest, kellega meil igapäevaselt suurt kokkupuudet ei ole.  

Kaasaegsete fotograafide loomingu hulgas oli igasuguseid töid, mõned äärmiselt huvitavad ja värsked, kuid ka palju selliseid, mille väärtus aja möödudes kahaneb või suisa kaob. Lisaks olid loomulikult esindatud veel puhtalt dekoratiivsed tööd, mis sügavamat kunstilist väärtust üldjuhul ei sisalda.

Noorte talentide sektoris võis näha fotosid, mis esmapilgul tundusid ehk huvitavad, kuid olid lähemal vaatlemisel suures osas kordamine, kujutades juba varem tehtut, või tsiteerisid sõna-sõnalt tänapäeva ühiskonna probleeme. Võimalus informatsiooni kõikjalt ja igal hetkel kätte saada, on meid viinud info säilitamise ja mäletamise juurest selle liiga kiirele unustamisele. Tagajärjeks on liigne produtseerimine kordamise näol.

Silmatorkavalt ja kompromissitult mõjus boks, kus esitleti mustvalgeid fotosid ainult väga tuntud filmidest. Igati hea oli ka valik Stephen Shore’i töödest, kus kujutatud seitsmekümnendate esteetikat: stseenid, paigad ja inimesed mõjusid ajatult ning värvikombinatsioonid mustvalgete ajalooliste fotode kõrval ehedalt.

Rohkem informatsiooni: http://dev.parisphoto.fr/

|
Teade toimetajale
Vestle foorumis
Populaarseimad vestlusteemad


Moekas
Femme uudiskiri

Kas oled unistanud deodorandist, mis poleks pealekandmisel külm ja märg, vaid siidiselt pehme ning kiirelt imenduv?
Cherry.ee - magusad pakkumised
Suhtun kiirmoe kettidesse:
Positiivselt, sest saab soodsa hinnaga moodsaid riideid
Negatiivselt, sest nende kvaliteet jätab soovida
Neutraalselt ja ostan, kui leian sobiva toote
Mis see kiirmood on
femme.ee kasutajatingimused registreeru kasutajaks uudiskiri reklaam koostööpartnerid kasutusõigus
© femme.ee