Alusta elukestva liikumisega

Sporditoimkond
22.04.2009

Sulge aken

Pühapäeval algas südamenädal, mille moto on «Liikumisrõõm Eestis», sest ligi pool Eesti täiskasvanud elanikkonnast on ülekaaluline. Tervise Arengu Instituudi (TAI) kõige värskematel andmetel on Eestis täiskasvanud meeste seas ülekaalulisi 56 ja naiste hulgas 45 protsenti.

Toitumisteadlase Mai Maseri sõnul võib viimaste aastate arenguid arvesse võttes rääkida ülekaalulisuse epideemiast Eestis. Kuidas siis ikkagi hakata jälle liikuma ja saavutada vorm, mis tagaks hea enesetunde ja tugeva tervise? Järgnevalt jagab abistavaid näpunäiteid spordimeditsiinikeskuse Vomax juhataja Tõnis Saag.

Füüsilise vormi parandamisest rääkides kuuleme tihti fraase "Mul on nii palju tööd", "Mul on põlved haiged", "Mul on selg haige", "Mul on väikesed lapsed", "Mul on…". Me oleme äärmiselt leidlikud vettpidavate õigustuste leidmisel, et mitte murda oma tervisthävitavat ja samas mugavat rutiini. Loomulikult ei ole me tekkinud olukorraga rahul ja räägime sõpruskonnas pidevalt, et peaks rohkem liigutama, jah, kuid ei saa, sest on "see" või "too". Ja lähemalt vaadates selgub, et tõesti – meil kõigil on oma "see" või "too". Samal ajal on osad inimesed siiski kuidagi kõigi painajate kiuste leidnud võimaluse liikumisharrastuseks.

Mida me siis valesti teeme või mida peaksime tegema, et ka meie saaksime rohkem liikuda? Järgnevalt on järjestatud lihtsad põhimõtted, mille järgi toimides peaks ka pikalt liikumisest kõrvale jäänud täiskasvanu ilma tervist kahjustamata taas parema vormi saavutama.

1. Otsusta, mida tahad teha!
Mõtle enda jaoks hästi läbi, millise liikumisharrastusega soovid tegeleda. Osadele meeldib üksinda sportida, et saaks igapäevasest töövadinast korrakski puhkust, teised aga ei suuda isekeskis lillegi liigutada ja soovivad tingimata, et treeningul oleks kindel aeg ja seltskond.

Üldiselt meeldib inimesele tegeleda liikumisega, milles tal kunagi rohkem edu oli: noorena hea vastupidavusega hiilanuid meelitavad vastupidavusalad, heade jõunäitajatega inimestele meeldib jõusaalitreening, liikuvad ja osavad armastavad sportmänge või tantsulisi trenne ja paljusid huvitavad erinevad kahevõitlusalad.

2. Kontrolli tervist!
Enne treeningu juurde asumist pöördu arsti poole ja tee selgeks asjaolud, millega peaks esialgu treeninguliigi ja koormuse valikul arvestama. Küsimustega võib pöörduda ka perearsti poole, kuid kõige kasulikuma info saab siiski spordiarstilt.

Reeglina viib spordiarst enne konsultatsiooni läbi üldise läbivaatuse ja koormustesti. Üldise läbivaatuse juurde kuulub ka põhjalik küsitlemine, kaalumine, pikkuse ja rasvaprotsendi mõõtmine. Enne koormustesti mõõdetakse tavaliselt ka kopsumahtu.

Koormustesti läbiviimiseks on mitmeid võimalusi: seda saab teha jooksurajal joostes või kõndides, aga ka veloergomeetril vändates. Üldiselt eelistavad arstid suunata kliendid, kes pole ammu tervist kontrollinud ega järjepidevalt treeninud, veloergomeetrile, et saaks kogu koormustesti vältel jälgida parema kvaliteediga südamefilmi ja mõõta vererõhku. Koormustesti tulemusel saame teada, milline on meie koormustaluvus, kuidas reageerib südameveresoonkond koormusele ja kui kiiresti me koormuse lõppedes taastume.

Koormustestile saab lisada ka põhjalikuma, hapnikutarbimise kompleksuuringu, mille käigus mõõdetakse levinuim üldise vastupidavuse näitaja - maksimaalne hapnikutarbimine (VO2max) - ja määratakse pulsitsoonid. Treeninguteks pulsitsoonide määramine on hapnikutarbimise kompleksuuringuga koormustesti muutnud tervisesportlaste konkurentsituks lemmikuks.

Terviseuuringu tulemusel annab spordiarst hinnangu kliendi tervislikule seisundile, hindab tema hetke füüsilist vormi  ja toob välja kitsaskohad, kui neid on. Arstliku läbivaatuse tulemused on nii endale kui treeneritele hindamatuks abiks treeningute planeerimisel. Edaspidi on mõistlik käia spordiarsti juures tervisekontrollis kord aastas.

3. Konsulteeri asjatundjatega!
Enne treeningutega alustamist leia aega üheks konsultatsiooniks treeneri või treeningnõustajaga.

Esmalt on soovitatav tutvustada treenerile arstliku kontrolli tulemusi. Kui treener on Sinu tervisliku seisundiga kursis, selgita talle oma eelistusi spordialade suhtes. Nüüd tuleb mängu treeneri kogemus ja teadmised. Ta peab arvestama Sinu hetkevormi, piiravaid tegureid, eelistusi spordialade suhtes ning omandatud teadmisi sporditeadusest, et anda esmased juhised ohutuks ja arendavaks treeninguks. Üldiselt on soovitatav lasta treeneril koostada endale treeningplaan, mille täitmist ja tulemusi käia temaga vahel arutamas. Treeneriga võiks läbi arutada ka peamised toitumispõhimõtted.

Infot treenerite pädevuse kohta saab Eesti Treenerite Registrist. Kõik registrisse kantud treenerid on läbinud koolitused ja sooritanud eksamid. Kontrollida tasub ka treeneri kutseastet – mida kõrgema kutseastmega treener, seda kogenum ja pädevam ta on.

Artikkel jätkub järgmisel nädalal.

Kui registreerud spordiarsti konsultatsioonile Vomaxi Tallinna või Tartu keskuses, saad märgusõnaga “Femme” 5% hinnasoodustust! Need, kes võtavad osa mõnest Eesti rahvaspordiürituse sarjast (SEB Tartu Maraton, Elion Cup, Swedbank Xdream, Mayeri Järvejooksud jms), saavad lisasoodustust 5%.